Eesti Vabaduss?ja ajalugu I osa. Vabaduss?ja eellugu. Punav?e sissetung ja Eesti vabastamine

ALLIKAVIITED, AUTORITE M?RKUSED, ALLIKATE JA KIRJANDUSE NIMEKIRI Koostanud ja toimetanud Lauri Vahtre Viited ja kasutatud kirjanduse toimetanud Toomas Hiio Tekst: Peeter Kaasik, Lauri Vahtre, Urmas Salo, Ago Pajur, T?nu Tannberg, Hellar Lill, Toomas Hiio, Toe N?mm ja Taavi Minnik 2020. aasta 2. veebruaril esitletud kahek?iteline „Eesti Vabaduss?ja ajalugu“ ei sisaldanud viiteaparatuuri. Sellise lahenduse eesm?rk oli muuta teos lugejas?bralikumaks ja v?hendada mahtu. ?htlasi andsid autorid ja kirjastaja lubaduse, et viiteaparatuur tehakse peagi k?ttesaadavaks k?igile huvilistele. K?esolev e-raamat sisaldabki „Eesti Vabaduss?ja ajaloo“ esimese k?ite teksti koos viidete, autorite m?rkuste, viimase hetke t?psustuste ning kasutatud kirjanduse ja allikate nimekirjaga. E-raamatul puuduvad tr?kiv?ljaande illustratsioonid ja kaardid. Tegemist on lisamaterjaliga ajaloolastele v?i s?gavama ajaloohuviga lugejatele, kes soovivad s?vitsi tutvuda „Eesti Vabaduss?ja ajaloos“ esitatud andmete ja seisukohtade p?ritoluga. Selleks tuleb leida e-raamatust vastav koht – tekstid on identsed – ja klikkida viitenumbrile. Samal viisil p??seb viite juurest tagasi teksti. Vabaduss?da on eestlaste ajaloo seni k?ige ?levam ning ?htlasi ka k?ige maisem ja asjalikum lehek?lg, sest Eesti riik rajati Vabaduss?ja k?igus. Vabaduss?jaga tekkinud ?htekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas ?le elada isegi poole sajandi pikkuse v??rv?imu ja andis j?udu taastada oma riik. Seet?ttu on t?htis, et Vabaduss?ja k?iku, selle t?use ja m??nu ning s?jaga kaasnenud ?ppetunde j?tkuvalt teataks ning tuntaks. Kuid m?rkimisv??rne on ka Vabaduss?ja rahvusvaheline m??de – selle m?ju kogu Ida-Euroopa ajaloole kuni t?naseni v?lja. Esimeses k?ites antakse ?levaade Vabaduss?ja eelloost, olukorrast s?ja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning 1919. aasta kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked L?unarindel. Ajaliselt j?uab k?sitlus esimese k?ite l?puks 1919. aasta maikuu keskpaika. Seda osa Vabaduss?jast v?ib tinglikult nimetada s?jaks Eesti p?rast.