Ettev?tte loov arendamine. Katkematu uuendamise DNA

Aina suuremaks paisuvat ettev?tet kipub ?hel hetkel organisatsiooniline j?ikus tabama ja nii j??bki algusaegade innovaatilisest s?rast vaid kahvatu vari j?rele: uuendused loovad sooda pinnase kasvuks, mis definitsiooni j?rgi t?hendab suurenemist, muutes uuendamise n?nda veelgi raskemaks. Paradoksaalsel kombel paisub koos kasvuga ka vajadus uuendada, sest konkurents surub armutult peale: nad kas p??avad sind kopeerida v?i millegi veelgi v?imsamaga pikali joosta. See on nagu koormustest, kus meedikud lisavad jooksulindile kiirust juurde nii pea, kui hakkad end piisavalt mugavalt tundma. Firmade t??piliseks „surma“ p?hjuseks on v?imetus pidada sammu uuendustega, millele nad ise on oma k?rghetkel hoo sisse l?kanud. Saatuslikuks saanud „haigusteks“ on inerts ja b?rokraatia, riskitaluvuse kadumine, hirm olemasolevate toodete kannibalismi ees, j?igalt juurdunud arendusprotsessid, vanadest ?rimudelitest pimesi kinnihoidmine, liigne puudulike finantsm??dikute usaldamine ja juhtimise l?hin?gelikkus. H?potees, et ka suuremad organisatsioonid v?ivad uuenduslikud olla, on pakkunud Gary P. Pisanole pikki aastaid rohkelt tegevust. Nii tema kui ka teiste teadlaste t??d on viinud j?reldusele, et eduka uuendamise aluseks on strateegia, korralduslike s?steemide ja kultuuri kombinatsioon, mille loob ?ige juhtimine. „Ettev?tte loov arendamine“ uurib, kuidas organisatsioone teisiti kujundada ja juhtida, et nende uuenduste elluviimise v?imekus ei v?siks.