Isekas hiiglane (klassikaline versioon)

Ammusel ajal oli lastel tavaks igal p?rastl?unal p?rast kooli minna hiiglase aeda m?ngima. See oli ilus suur aed, mida kattis pehme roheline muru. Muru sees kasvasid kaunid lilled nagu t?hed ning aias oli kaksteist virsikupuud, mida katsid kevadel kaunid valged ja roosad ?ied ning s?gisel kandsid nad maitsvaid vilju. Linnud laulsid puude otsas nii kaunilt, et lapsed j?tsid oma m?ngu ja kuulasid neid. „Me oleme siin nii ?nnelikud!“ h??dsid nad ?ksteisele. ?hel p?eval saabus aga hiiglane tagasi koju.