J??murdja. Ants Antson

Eesti XX sajandi saja suurkuju nimekirja koostati kaua ja hoolega. Esilet?stetute sekka, t?hestiku j?rgi poetess Betti Alveri ja keelemees Paul Ariste vahele, mahtus ?ks talisportlane – Ants Antson, meie esimene ja uue aastatuhandeni ainus taliol?mpiav?itja. Eestil on ammusest ajast olnud maailmatasemel kahev?istlejaid ja sinnakanti k??ndinud murdmaasuusatajaid, kuid k?rgeimale auj?rjele t?usis kiiruisutaja! Lisaks tuli s?ja jalus, aina pommitatava Beckeri sadama k?rval kasvanud Antson Euroopa absoluutseks meistriks ja kuulutati 1964. aasta maailma parimaks kiiruisutajaks. 1500 meetri s?it Innsbrucki ol?mpial kujunes meie esimeseks suureks telespordis?ndmuseks. 6. veebruaril 1964 peatus tehasetsehhides t??, koolid kogusid ?pilased aulasse teleri ette ja Estonia teater katkestas “Minu veetleva leedi” proovi. V?idule j?rgnenud pidu oli ?ldrahvalik. N?ukogude Eesti marionettvalitsejad patsutasid Antsonit ?lale, trummeldasid iseendi rinnale, kallasid partei keskkomitees v?gijoogi v?lja ja t?otasid, et p?rast sellist triumfi saab Eesti kindlasti korraliku uisuraja. Tuhkagi! Antson j?i sporditippu aastateks, pakkudes muudki k?neainet. Polnud vist abielupaari, kellele kuuek?mnendate teisel poolel oleks vaadatud j?rele sama p?nevil pilguga kui n?itlejatar Eve Kivile ja uisutaja Antsonile. Kohe p?rast Eesti iseseisvuse taastamist, 1992. aastal toimusid Albertville’is talim?ngud. Avapeol astus sportlaste ees Ants Antson, sinimustvalge tugevates k?tes. Nii naasis Eesti ol?mpiaperre.