Justine

„Ma m?tlen t?drukust, keda ma silmasin peeglis m??dunud ?htul: tume marmorist vandlikarva seinte taustal, l?ikivad mustad juuksed, s?gavad igatsevad silmad, millesse pilk upub, sest need rahutud uudishimulikud silmad r??givad seksuaalsest huvist.” Traagilise loo m?stilisest ja lummavast Justinest ning nendest, kelle elusid ta puudutas Teise maailmas?ja eelses Aleksandrias, jutustab tema armuke, vaesunud iirlasest ?petaja, kes on leidnud varjupaiga Vahemere teisel kaldal, Kreekas. See on kahtlemata armastuslugu, aga raamatu t?eline kangelane on tegevuspaik Aleksandria, idamaiselt v?rvikirev, mere ja k?rbeliiva kuumuses v?relev miraaž, mis meenutab „Tuhande ja ?he ??” maailma, linn, „kus naised ei tohi ihata m?nu, vaid valu, ja peavad jahtima seda, mida nad k?ige rohkem kardavad leida.” Lawrence Durrell (1912–1990) on 20. sajandi menukamaid Briti kirjanikke, matkamees Gerald Durrelli vanem vend. Indias s?ndinud Briti kosmopoliit elas suurema osa elust Vahemere saartel ja selle ??rsetes suurlinnades. „Justinet”, mis on 50-ndatel aastatel ilmunud suure tetraloogia „Aleksandria kvartett” esimene raamat, peetakse tema parimaks teoseks. Lisaks Aleksandria kvartetile kuuluvad tema loomingu paremikku viis Avignioni kvinteti romaani, hulk kultuuriloolisi reisikirju Vahemere saartest, luulet ja n?idendeid. Kirjanik oli kahel korral Nobeli kirjanduspreemia nominent. Tema teoseid on t?lgitud k?igisse maailma kultuurkeeltesse, kuid eesti keeles pole neid seni ilmunud. „Justine” ainetel valmis 1969. aastal ka film.