Kiviing

Ohete toa uks oli paokil. Simona ei s?andanud astuda ei edasi ega tagasi. Ta kummardus uksepraole nii l?hedale kui sai. S?da p?ksus valjusti. Suu kuivas ja ta tihkas vaevu silmi pilgutada. Siis n?gi Simona seda. Varju p?randal. Seal seisis t?epoolest keegi. Keegi, kes oli pikk ja heitis p?randale tohutu suure varju. „Klaaslastest“ ja „H?bedapoisist“ tuttavad tegelased on taas tegutsemas. Tulekul on lihav?tted ja Simona ootab, et saaks veeta n?dala vanaemaga, kes elab ?husis. Kuid midagi on lahti nii vanaema kui ka majaga, kus ta elab. Vanaema on v?sinud ja m?tetesse vajunud. Liiati kuuleb Simona Ohete toas ohkeid ja kriuksuvaid samme. Suured kivikujud aias liiguvad pidevalt, olles n?oga kord maja, kord mere poole. Vana kassettmagnetofoni lintidelt kostab salap?raseid h??li ja kutset kiirustada, enne kui hilja. Simona kutsub appi oma s?brad Billie ja Aladdini, et saladus lahendada.