Kroon kuningriigis. Eestlase m?rkmed pandeemia ajal Rootsis

Marianne Mikko oli koroona ajal SASi pantvang: tagasis?it G?teborgist Tallinna l?kkus aina edasi. Oma hirmust ja r??must Rootsi Kuningriigis kirjutas ta haarava p?evikuvormis raamatu, kust ei puudu ka paras annus irooniat. Marianne kirjutab tutvustuseks nii: „See raamat on ja ei ole ka p?evik. Nende kaante vahel on m?tisklused, mis mind valdasid neljak?mne p?eva v?ltel, mil mu saatus s?ltus ennek?ike SASi otsusest lennata v?i mitte. Tulin Rootsi teadmisega, et tagasilend Eestisse toimub k?mne p?eva p?rast. Ometi kusagil s?gaval sisimas tundsin algusest peale, et G?teborgi j??n seekord kavandatust kauemaks. Elasin koos rootslastega, jagades nende hirme ja r??me. Kohtusin p?ris paljude Rootsi inimestega samal ajal, kui Eestis kehtis n?ue p?sida kodus. Elu tahtis elamist. Varem v?i hiljem l?ks seltskonnas jutt koroonale. Vahel viskasime ka v?llanalja. Kas teate, miks Uppsalas on nii v?he koroonasse nakatunud inimesi? Sellep?rast, et ?likoolilinnas kannavad k?ik prille. Rootslased olid oma vabaduse ?le uhked, aga maailm vaatas neile kui vastuvoolu ujujatele viltu. Eestlasena andsin endale aru, et Rootsi tee on v?ga eriline. V?i vastupidi – v?ga loomulik.“