Minu Antarktika. Daamideta tantsu?htud

Antarktika on mastaapne, v?imas, karm, ohtlik, ent v?ga puhas ja kaunis ning pakub k?lalisele kogu eluks elamusi. Kirjutan selle ilust ja ohtudest, aga ka teadlastest ja neid toetavatest meremeestest, pilootidest, kokkadest, arstidest, radistidest, mehaanikutest – erilistest eri rahvusest inimestest, kes on mind isetult abistanud ja mulle silmaringi avardavat seltskonda pakkunud. Kirjeldan aastasel isoleeritud talvitusel suhetesse kuhjuvaid pingeid, ka konflikte. J?lgin l?hedalt pingviinide elu ja v?rdlen seda inimeste omaga. Pajatan igap?evast kunagises N?ukogude Liidu polaarjaamas ja sellest hoopis erinevas Austraalia riigi korraldatud ekspeditsioonis, kus osalesin juba vaba Eesti kodanikuna. Mind viisid Antarktisele helkivate ??pilvede vaatlused, millele j?rgnes kaheksa ekspeditsiooni sealsete j?rvede ?koloogia uurimiseks. Hiljutine laevareis turistide saatjana L?unamandri teise serva oli omaette ooper, ent minu vaimustus sellest imelisest maast pole praegu sugugi v?iksem kui aastak?mnete eest. Tegu on “Minu” sarja 150. raamatuga.