Minu Mehhiko. Rikkad tšillit ei s??

Lakkamatult saan s?numeid, mis algavad k?simusega „Oled sa elus?“. Kui taas kord selge, et mind polegi vahepeal paljaks r??vitud, orjaks m??dud ega organite turul v?rskeks kaubaks parseldatud, j?rgneb tavap?rane „Kas tuled juba tagasi? Kas on juba k?rini?“. Mis m?ttes?Mehhikos on kultuure ja keeli ju rohkem kui terves Euroopas kokku. Siin saab nautida p?ikeset?usu paradiisirannal, varjuda seniidis paistva p?ikese eest vihmametsade lopsakusse ja j?lgida viimaste p?ikesekiirte kadumist lumiste m?etippude taha. Igaks l?unas??giks saab proovida midagi t?iesti uut. Siinsete inimeste soojus, heatahtlikkus ja avatus pole mind lakanud ?llatamast; t?nu neile taipan viimaks kodu ja pere s?gavamat t?hendust.Nagu t?elises telenovela’s, lasen ma end kaasa viia rikaste tuultel ja s?raval elukeerisel, ent ?hel hetkel leian end rahatuna ja passita t?navalt. Paar n?dalat pooltuttava diivanil, juhuslik v?imalus asendada koolis ?petajat ja ?ks toimumata j??nud pimekohting avavad mu silmad ja s?dame uutele horisontidele.K?rini? Ei, k?rini mul veel pole.