Munad Hiina moodi

[…] Allee on h?mar ja inimt?hi – see vist m?jubki mu meeleolule ja ma ?tlen poolvaljult, isegi ?rnalt: „Loodame, et minu poisil on k?ik h?sti.” Siis m?tlen ma Agnesele – korraks kujutlen teda ?sna selgesti teki all lamamas: ei tea, kas ta vasaku jala natuke moondunud varvas on teki alt v?ljas v?i mitte? – ja j?lle libiseb h?rdusehoog nagu kerge puudutus minust ?le. Istun pingile. Mul on siis n??d poeg… Ent see k?ik on minust kuidagi kaugel. Ma n?en k?ll selgesti, kuid nii, nagu vaataksin binoklisse, mis on valepidi k?es. […]