Noor M?rsja

„Noore M?rsja” pol?fooniliselt tihedakoeline tekst viib meid l?inud sajandi algusse. Loo keskmes on P?hja-Itaalia maanurgas elav, tekstiilit??stuses tooni andev pere. Parasjagu oodatakse Poja tagasitulekut Inglismaalt. Noor M?rsja, kes vahepeal viibis Argentinas, on juba p?ral. Elukorralduse p?hir?hk langeb luksuslikke s??minguid meenutavatele hommikueinetele, seej?rel m?ni tegus tund ning m?rkamatult ?htusse veerev aeg. ?id – perekonna painet – trotsib iga?ks isemoodi. Pereliikmed on oman?olised, ja ikka on neil v?hemasti kaks palet. V?tkem v?i Ema: too n?iliselt uitm?tteid heietav matroon osutub ilu ja armastuse p?rusmaal loodusimeks, eksootilise l?unamerede linnuga sarnanevaks v?simatuks lendajaks. Bariccole sageli omasest minimalismitaotlusest ei ole suuremat j?lge, autor laseb jutustuse loovima, l??b m?tete salahoovustes seilava teksti k?igi meeltega tajutavalt pulbitsema, j??des seejuures truuks m?ngu ilule, teadmatuse salap?rale, nukruse v??ramatule j?ule. Viimati ilmus Bariccolt eesti keeles raamat „Korda kolm koidikul” (2016).