Salamise s?durid

Kes on kangelane? Kas t?de on olemas? Mida m?tleb mees, kes kingib vaenlasele elu? Kas saab olla hea kirjanik, olles t?eline t?bras? Millal surnud p?riselt surevad? Kes p??stab tsivilisatsiooni? „Aga teate mis? Rahus ei ole kangelasi… Kangelased on kangelased ainult siis, kui nad surevad v?i kui nad ?ra tapetakse. Ja t?elised kangelased s?nnivad s?jas ja surevad s?jas. Elusaid kangelasi pole olemas, noormees. K?ik on surnud. Surnud, surnud, surnud.” Javier Cercas (1962), ?ks Hispaania n??disaegse proosakirjanduse suuri meistreid, elab Kataloonias ning on Girona ?likooli hispaania kirjanduse ?ppej?ud ja p?evalehe El Pa?s kolumnist. Oma romaanides tugineb Cercas dokumentaalsetele faktidele l?hiajaloost ning vastuolulistele ja intrigeerivatele t?esti elanud isiksustele. „Salamise s?durid” (2001) on Cercase l?bimurderomaan, mis on koha leidnud viimaste k?mnendite Hispaania m?juvaimate teoste seas. Romaani teljeks on riigi viimaks vennatapuni viinud ideoloogia ?he looja, luuletaja Rafael S?nchez Mazase lugu, eelk?ige dramaatiline episood kodus?ja l?pup?evilt, kui tal ime l?bi ?nnestus mahalaskmiselt p?geneda ja hiljem t?nu vaenlase leeri kuuluvate lihtsate s?durpoiste inimlikule abile ellu j??da.