Kaelkirjak

„Mis sa seal akna all teed?“ k?sis isa. „Jahe on. Kas keegi on ?kki aeda roninud v?i?“ „Kallike, sa oled haige,“ ?tles ema. „Tule tuule k?est ?ra.“ „Ma vaatan kaelkirjakut,“ vastas Kai. „Missugust kaelkirjakut?“ imestas ema. „Kus sa kaelkirjakut n?ed?“ „Ta seisab seal kahe maja vahel,“ n?itas Kai. „T?itsa liikumatult. Ta magab. Kaelkirjakud magavadki p?stijalu.“ Sa m?tled kraanat v?i?“ k?sis isa. „Ma m?tlen kaelkirjakut,“ vastas Kai. „Aga see pole kaelkirjak, vaid kraana,“ seletas isa. „Ega sa enam tita pole, sa saad ju aru k?ll. Kraana on masin, millega asju t?stetakse. Niisuguseid kive ja plokke, mida on vaja k?rgele kohale panna. Inimesed ei jaksa ilma kraanata neid liigutadagi.“ „See ei ole kraana, see on kaelkirjak,“ kordas Kai.