Kevade

Lutsu „Kevade“ ja Lutsu „Kapsap??“– v?hemalt neid kahte raamatut tuntakse lapsest saati ja m?letatakse elu otsani. „Kevade“ kangelased Toots ja Kiir, Arno ja Lible, Teele ja T?nisson on ammu raamatu raamidest v?ljunud, neid v?etakse tegelasteks uutesse lugudesse ja juttudesse, nad ei kulu ega kao, nad ei muutu ega vanane, neid n?hakse elus eneseski. Nad on nii inimlikud ja nii ?leinimlikud ?helisi. Niisuguseid igaveseks ajaks elama j??nud kangelasi on k?igi rahvaste kirjandustes. N?iteks Huckleberry Finn ja Tom Sawyer, vahva s?dur Švejk ja prints Hamlet, ?ilis r??tel don Quijote ja kannupoiss Sancho Panza, Vargam?e Andres ja Pearu, doktor Faust ja Jukola vennaksed. Need kujud on kasvanud ?le oma kirjandusteose lehek?lgede, nad on ise muutunud uute kirjutatud ja kirjutamata legendide allikaiks. Neid nimetatakse m??dilisteks kangelasteks. M??ditegelaste k?ige ?ldisem omadus on, et nad ei vanane, ei sure ega h?vi p?riselt kunagi, nad tulevad ikka ja taas noortena, uutena, igavestena. Kirjanduslik t?siasi saab m??diliste kangelaste l?bi rahva m?lus laialdasemaks hingeeluliseks t?siasjaks. Hando Runnel, 1987