Monument

Monument on Enn Vetemaa esimene proosateos ja avaldati esmakordselt Loomingu raamatukogus 1965. aastal. Peamine s?num mida Monumendis esitatakse on enesem??mine ja selle kaalutletud hind. Jutu peategelane v?tab asja kokku nii: "Peab ikka t?esti pururumal olema, et inimeste n?rkusi mitte ?ra kasutada! Ega me ju veel kommunismis ela! Ja pealegi v?ivad kohandumisel olla t?iesti ?ilsad eesm?rgid. Kohandumine, see on sport, kunst ja – teadus!" Kui n??d m?elda ennast aastasse 1965, kus sula on l?ppenud ja v?imul on Breznev siis on ?tlematagi selge, et raamatu avaldamine just p?ris libedalt ei l?inud. 1966 aastal sai teos Moskvas ajakirja Druzba Narodov preemia mis kohaliku tsensuuri suu kinni pani ja raamat sai ilmuda. […] ?ks vana mees mustas mantlis, suur ja tugev mees, silmitses monumenti eemalt ja astus siis mulle l?hemale. See oli professor Toonelt. „Huvitav, v?ga huvitav…” ?tles ta. „Kas te peate monumenti ?nnestunuks?” k?sisin ma tagasihoidlikult. „Ma ei vaata monumenti, vaatan teid, noormees!” „Mind?” „Teid. Huvitav oleks teada, misuke on teie enesetunne…” […]